kuule, freud, mis värk nende klounidega ikka on?

umbes nädal tagasi istusin narva kindluse käsipiirdel ja kiikasin üle jõe venemaa poole. all paremat kätt oli narvas parasjagu peatumas rändtsirkus koos kogu oma kupatusega - telk ja hunnik vaguneid. istusin seal ja jõin cuba libret (mis küll maitses rohkem nagu suhkruvesi) ja äkki märkan, kuidas ühest vagunist piilub välja noor kaelkirjak. suhkruvesi, my ass! ...tsirkuse inimesed on alati ääremiselt kinky rahvas olnud mu jaoks. neil on hoopis teistsugune elustiil ja mõtlemine ja neil jube kummalised harrastused. ning mulle üldse ei meeldi, et loomad peavad mingisuguseid litritega pükse kandma ja jalgratastega sõitma ja muidu lolli mängima. ja tsirkuse artistide endi elu tundub ka kuidagi kurb. ja muidugi klounid laste sünnipäeval on eriti õõvastav nähtus. ma usun, et kui ma laps oleks ja mu sünnipäevale klounid tuuakse, siis ma lihtsalt nutaks hüsteeriliselt hirmust ...natuke stencil arti tsirkuse teemadel - leidsin selle täna, põhja pst tänavalt, linnahalli bussipeatuse juurest. üle pika aja jälle suhteliselt hea leid.